- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,79%38 579,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,91
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,79%38 579,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taani keskpank teeb valuutasõjas ajalugu
Keskpank ostis välisvaluutat summa eest, mis vastab 9%-le Taani SKPst. Rahalises vääringus on see 168,7 miljardit Taani krooni. Sellega on Taani keskpanga valuutareserv paisunud 735 miljardile Taani kroonile (40% SKPst).
Märkimisväärseid tugioste tegi Taani keskpank krooni nõrgestamiseks ka jaanuaris, kui Šveitsi keskpanga ootamatu otsus loobuda ülempiirist, kuhumaani Šveitsi kroonil euro suhtes tugevneda lasti, vallandas spekulatiivsed rünnakud ka Taani krooni euroga seotud kursi vastu. Taani keskpanga ainus ülesanne on kaitsta alates 1982. aastast seotud krooni kurssi. See on ekspordist sõltuva Taani majanduse üks nurgakivi. Keskkurss on 7,46038 krooni eurost, millest lubatud kõikumine on +/- 2,25%. Taani keskpank on kurssi hoidnud veelgi kitsamas koridoris (+/- 0,5%).
Sellises mahus kui veebruaris ei ole keskpank varem kunagi tugioste teinud, mis näitab, et Taani kroon on olnud väga märkimisväärse surve all. Lisaks on keskpank tänavu juba neljal korral baasintressimäära langetanud – hoiustamise intressimäär on tasemel -0,75% ning Taani riik on peatanud võlakirjade emiteerimise.
Nordea vanemanalüütik Jan Størup Nielsen kommenteeris, et kuna keskpanga interventsioon toimus valdavalt kuu alguses, on suurem surve kroonile järgi andnud. See nähtub ka nõrgenenud krooni kursist – teisipäeva õhtul oli krooni kurss 7,4538 krooni eurost võrreldes 7,44 krooniga veebruari alguses.
Ent keskpanga võitlus pole veel võidetud.
„Isegi kui interventsioonivajadus veebruari lõpul järgi andis, on võitu kuulutada veel liiga vara,“ märkis Nomura analüütik Jens Nordvig oma analüüsis. Nordvigi arvates ei saa välistada, et Taani keskpangalt tuleb käiku lasta veelgi radikaalsemad meetmed seotud kursi kaitseks nagu ajutise kapitalikontrolli kehtestamine või tehingute maksustamine.
Taani majandusleht Börsen püüab samas optimismi hoida, kirjutades täna, et spekulandid hindavad olukorda valesti, kui usuvad, et keskpanga valuutareservi kiire paisumine on nõrkuse märk. Seda enam, et Taani keskpank ja riigikassa teenivad krooni kaitsmisest ja valuutasõjast miljardeid.
„Oluline on rõhutada, et valuutareserv ei kujuta endast praegu keskpangale mingil moel mingit kulu. Vastupidi, see tagab soliidse sissetuleku,“ tsiteerib leht Nykrediti peaanalüütikut Tore Stramerit.
Stramer rehkendab, et negatiivsetest intressimääradest ja krooni kursi liikumisest võib keskpank tänavu valuutareservilt teenida ca 3,5 miljardit Taani krooni. Ja kuna 70% keskpanga kasumist on tavaliselt läinud riigile, siis on riigikassasse loota täiendavat 2,45 miljardit krooni.
Eelkõige johtub surve Taani kroonile Euroopa Keskpanga otsusest paisutada varade ja võlakirjade tugiostudega oma bilanssi enam kui triljoni euro võrra, mis on toonud euro nõrgenemise. Täpsemaid detaili võlakirjade tugiostuprogrammist, mis käivitub sel kuul, oodatakse Euroopa Keskpanga juhilt Mario Draghilt sel neljapäeval, kui pank jälle oma korralist rahapoliitika nõupidamist peab.
Koos Kreeka jätkuvate probleemidega võib see eurot nõrgestada ja nii Taani krooni seotud kursi uuesti surve alla seada.
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele